Euroopa Komisjon andis teada, et eile alustas tööd Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo, mille arendamisse on oma panuse andnud ka eestlased.
Galileo on sarnane positsioneerimissüsteem, nagu GPS, kuid on täpsem ja aitab minna üle järgmise põlvkonna tehnoloogiatele, nagu näiteks autonoomsed autod, ühendatud seadmed või arukate linnade teenused. Ja kui GPS kuulub USA sõjaväele, siis Galileo kuulub eurooplastele ja on erinevalt GPSist täielikult tsiviilkasutuseks mõeldud süsteem.
Galileo süsteemi juhtimistarkvara väljatöötamisse andsid panuse ka IT-teenuseid pakkuva ettevõtte CGI Eesti insenerid.
Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja väikeste ning keskmiste ettevõtete volinik Elżbieta Bieńkowska ütles, et see, Galileo hakkab avaliku sektori asutusttele, ettevõtetele ja kodanikule esialgseid teenuseid pakkuma on tähtis saavutus kogu Euroopa jaoks, sest kinnitab Euroopa tehnoloogilist tipp-pädevust ja oskusteavet ning võetud kohustust luua kosmosepõhiseid teenuseid ja rakendusi.
„Mitte ükski Euroopa riik ei oleks suutnud midagi sarnast üksi korda saata,“ märkis Bieńkowska.
Galileo satelliitide võrgustik koosneb 18 satelliidist. Esialgne võrgustik ei kata veel kogu Maakera stabiilse signaaliga, seega on esialgu võimalik Galileo teenust kasutada koos GPSi signaaliga. Pakutavaid teenuseid on neli: täpsem navigatsiooniteenus, tugi hädaabioperatsioonidele, aja sünkroniseerimine ja turvalised teenused avaliku sektori asutustele.
Järgneva nelja aasta jooksul saadetakse Galileo satelliitide võrgustiku suurendamiseks orbiidile vähemalt 12 uut satelliiti, mille eesmärgiks on parandada Galileo teenuse kättesaadavust. Galileo satelliitidest koosnev võrgustik peaks praeguse plaani kohaselt valmima 2020. aastaks ja sellega tagab Galileo positsioneerimisesüsteem parima positsioneerimise teenuse kogu maailmas.
Galileo teenuseid toetab ka kaks 2016. aastal välja antud nutitelefoni. Täpsema ülevaate, millises sektoris ja millised tooted või teenused Galileo signaali kasutavad annab leht: www.usegalileo.eu
