CGI Voice of Our Clients uuring, mis põhineb enam kui 1800 ärijuhi ja IT-juhi intervjuul üle maailma, annab üsna üllatava ülevaate digimuudatuste hetkeseisust ning selle edu mõjutavatest teguritest . Kuigi digitaliseerimine on paljude organisatsioonide jaoks selgelt strateegiline prioriteet, saavutab vaid 41% neist oma digistrateegiast oodatud ärilised tulemused.

See viitab märkimisväärsele lõhele kavatsuste ja tegeliku elluviimise vahel – ning just siin eristuvad nn digiliidrid ülejäänud organisatsioonidest. Miks jäävad tulemused tulemata ning millele tasub sel aastal senisest enam tähelepanu pöörata?

Strateegia olemasolu ei võrdu strateegia elluviimisega

Uuring näitab, et 94% organisatsioonidest on digistrateegia sõnastanud. Praktikas tähendab see sageli dokumenti või tegevuskava, mis kirjeldab soovitud tehnoloogilisi arenguid ja ärilisi ambitsioone. Paraku ei too strateegia olemasolu automaatselt kaasa paremat kliendikogemust, tõhusamaid tööprotsesse ega mõõdetavat majanduslikku kasu – seda kinnitab asjaolu, et vaid 41% organisatsioonidest peab oma digiteekonda edukaks.

Peamiste takistustena tuuakse välja:

  • vananenud IT-süsteemid (nn legacy-süsteemid), mis piiravad uute lahenduste kasutuselevõttu ja integreerimist;
     
  • kvalifitseeritud tööjõu nappus, eriti andmete, pilvetehnoloogiate ja tehisintellekti valdkonnas;
     
  • kulude ja ressursside surve, mis sunnib digitaliseerimisalgatusi edasi lükkama või neid killustatult ellu viima.

Need väljakutsed on tuttavad nii erasektori organisatsioonidele kui ka avaliku sektori asutustele.

Kes on digiliidrid ja mida nad teevad teisiti?

CGI uuringus nimetatakse digiliidriteks organisatsioone, kes on suutnud digistrateegia järjepidevalt viia soovitud äriliste tulemusteni – ehk neid sama 41%, kes oma digiteekonda edukaks hindavad. Digiliidreid ei iseloomusta üks konkreetne tehnoloogiline lahendus, vaid küps juhtimis- ja tegutsemismudel.

Äriline ja tehnoloogiline juhtimine on tihedalt seotud

Digiliidrid ei käsitle IT-d tugifunktsioonina, vaid strateegilise partnerina, kes aitab ärieesmärke ellu viia.

  • 65% digiliidritest hindab äri- ja IT-juhtimise omavahelist kooskõla kõrgeks (võrreldes 38%-ga teiste organisatsioonide seas).
     
  • 63% kinnitab, et strateegia elluviimine toimub ühise vastutuse ja selge prioriseerimise alusel.

Praktikas tähendab see, et tehnoloogilised otsused lähtuvad ärilistest eesmärkidest ning juhtidel on selge arusaam tehnoloogia mõjust kogu väärtusahelale.

Kuigi enamik organisatsioone on loonud digitaliseerimisstrateegia, ei vasta tulemused veel ootustele. Ettevõtted näevad üha selgemalt, et digitaliseerimise kiirendamine on vajalik, et püsida muutliku turu tingimustes konkurentsivõimeline ja pidada tehnoloogilise arenguga sammu.

Agiilsus kui laiem juhtimis- ja tegutsemisviis

Digiliidrite puhul ei piirdu agiilsus üksnes tarkvaraarendusmetoodikatega. Tegemist on laiemalt organisatsioonilise võimekusega kiiresti kohaneda, katsetada uusi lahendusi ja teha teadlikke otsuseid ka ebakindlas keskkonnas.

  • 41% digiliidritest peab agiilset ärimudelit digitaliseerimise edu võtmeteguriks (teiste organisatsioonide seas vaid 19%).

See on eriti oluline ka avalikus sektoris, kus muutuvad regulatsioonid ning kodanike kasvavad ootused teenuste kvaliteedile nõuavad senisest paindlikumat ja kasutajakesksemat lähenemist.

Andmed ja tehisintellekt on oluline strateegiline ressurss

Digiliidrid kasutavad andmeid süstemaatiliselt ja sihipäraselt, toetades nende abil juhtimisotsuseid, mitte ainult aruandlust.

  • 51% digiliidritest on rakendanud tervikliku andmestrateegia, mis hõlmab nii organisatsiooni sisemisi kui ka väliseid andmeallikaid.
     
  • 45% kasutab traditsioonilisi tehisintellekti lahendusi ning 32% juba generatiivset tehisintellekti (GenAI).

Generatiivse tehisintellekti kasutamine ei tähenda pelgalt katsetamist, vaid äriprotsesside, analüüsi ja teenuste sisulist ümberkujundamist.

Moderniseerimine ja pilvetehnoloogiad kui võimaldajad

Vananenud infrastruktuur on üks suurimaid digitaliseerimise pidureid. Digiliidrid on sellest teadlikud ning investeerivad järjepidevalt süsteemide moderniseerimisse.

  • 71% digiliidritest kasutab pilvetehnoloogiaid andmete salvestamiseks ja analüüsiks, mis võimaldab paremat skaleeritavust, kõrgemat turvalisust ning kulude suuremat läbipaistvust.

See loob eeldused nii uute teenuste arendamiseks kui ka andmepõhiseks juhtimiseks.

Mida juhid sellest järeldada saavad?

CGI uuring kinnitab, et digitaalse edu määrab eelkõige juhtimisvalmidus ja organisatsiooniline küpsus, mitte üksik tehnoloogiline investeering.

Organisatsioonid, kes soovivad liikuda digiliidrite sekka, peaksid keskenduma:

  • äri- ja IT-juhtimise sisulisele ja tihedale koostööle;
     
  • selgelt prioriseeritud ja realistlikule digiteekonnale;
     
  • andmete ja tehisintellekti sidumisele igapäevaste otsustusprotsessidega;
     
  • järkjärgulisele, kuid järjepidevale süsteemide uuendamisele.

Digistrateegia on oluline lähtepunkt, kuid tegelik väärtus sünnib elluviimises. Digiliidrid näitavad, et edu ei eelda täiuslikku lähteolukorda, vaid selget fookust, koostööd ja valmisolekut muutusteks ning nendega kohanemiseks. Just see eristab organisatsioone, kes räägivad digitaliseerimisest, nendest, kes on edukad ja saavutavad selle abil ka reaalseid ja mõõdetavaid tulemusi.