“Ma ei ole kunagi mõelnud, et tahaksin kangesti just IT-valdkonnas töötada,” tunnistab Sille Kraam, kes sattus IT-maailma hoopis läbi kosmose ja kaugseire teema, mis on teda huvitanud pikemat aega. CGI, Eesti rahvusvaheline tarkvaraarendus- ja ärinõustamisettevõte, pakkus talle võimaluse asuda juhtima kosmose ärisuunda. “Mulle meeldib, kui töö on tähenduslik ja saan mõjutada midagi suuremat,” sõnab Sille. Tema kolleeg Liisa Abel, kelle taust on justiits- ja sisejulgeoleku valdkonnas, on samuti leidnud oma kutsumuse IT-s, töötades CGI Eestis avaliku sektori ärijuhina, kus tema juhtida on õigustehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonnad.
Kahe juhi inspireerivad lood näitavad, kuidas IT-valdkond võib avada uksi ja pakkuda tähenduslikke karjäärivõimalusi, isegi kui esialgu tundub see valdkond kauge ja võõras.
IT loob võimalusi
“Ma ei ole kunagi mõelnud, et tahaksin hirmsasti IT-valdkonnas töötada,” tunnistab Sille. IT-maailma sattus ta hoopis läbi kosmose ja kaugseire teema, mis teda pikemat aega on huvitanud.
CGI on Eesti suurim kosmosetehnoloogia ettevõte. “Mulle meeldib, kui töö on tähenduslik ning kui läbi töö on võimalik luua reaalset väärtust väga paljudele erinevatele valdkondadele ning sihtgruppidele. See on valdkond, kus on võimalik väga suuri asju korda saata,” sõnab Sille, kes juhib 2023. aasta lõpust CGI Eestis kosmose ja kaugseire ärisuunda. Suur osa inimesi ei pruugi sellele mõelda, et nende igapäevaelu on läbi ja lõhki seotud kosmosetehnoloogiatega: oma telefonis mõnd kaardirakendust kasutades, õhtul telekast AK ilmateadet vaadates ja kulleriga lemmikrestoranist toitu tellides.
“Mulle meeldib IT valdkonna juures selle laiapindsus ehk see on valdkond, mis aitab väga paljudel teiste valdkondade ettevõtetel väärtust luua, nii energeetikas, tervishoius kui ka näiteks riigikaitses,” ütleb Sille.
Liisa taust on hoopis justiits- ja siseturvalisuse valdkonnast. “Ma olen hariduselt jurist, aga armastus IT vastu kasvas välja eelmisest tööst. Olin siseministeeriumi esindaja mitmes erinevas Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis, kus olin aastaid suurte algatuste läbirääkimiste juures. Arutasime kõike, mis puudutas EL-ülest teabevahetust ja -haldust justiits- ja siseküsimustes. Sealt tekkis sügav huvi tehnoloogia vastu,” räägib Liisa, kes töötab CGI Eestis avaliku sektori ärijuhina siseturvalisuse ja õigustehnoloogia vallas.
Pealehakkamine on pool võitu
Karjääri edenemisel on suur roll nii enda pealehakkamisel kui toetavatel juhtidel. “Olen hästi tänulik oma kahele eelnevale juhile, kes on õigel ajal minu potentsiaali märganud ja andnud võimaluse suuremat vastutust võtta,” ütleb Sille. Ta lisab, et kõige rohkem arenemisvõimalusi on pakkunud kriisid. Covid-kriisi ajal ja Ukraina sõja alguses töötas Sille majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, viimati asekantslerina. “Stressiolukordades õpib inimene kõige rohkem,” usub ta.
Liisa meenutab, et hakkas ühel hetkel tundma, et tahab rohkem vastutust ja uues suunas areneda. “Ütlesin avalikult välja, et tahan tegeleda IT-ga. Läks vaid paar nädalat ja mind soovitati tänasele ametikohale,” räägib ta, kuidas CGI-sse jõudis.
Huvitav on see, et töökuulutust ärijuhi kohale nägi nii Liisa kui ka Sille alles hiljem, kui olid juba tööle asunud. “Kui ma oleks seda näinud, ei oleks ma ilmselt kandideerinud. Ma ei vastanud põhimõtteliselt mitte ühelegi tehnilisele nõudele!” meenutab Liisa. “Minu juht aga ütles, et palkab potentsiaali ja on rõõm näha, et tema valik on end õigustanud,” lisab ta.
Sama tunnistab Sille: “Ma ei oleks kunagi julgenud sellele kohale kandideerida.”
Talendid on hinnas. Inimene ei pea olema täiesti valmis või tippekspert, et oma töös õnnestuda. Niisiis tuleks julgelt kandideerida ka positsioonidele, mis esmapilgul natuke hirmutavad!
“Kui vaatad töökuulutust ja miski sind ei hirmuta, ei ole see töö järelikult piisav edasiarenemiseks,” ütleb Sille Kraam, CGI Eesti kosmose ja kaugseire valdkonna ärijuht
Juhtidena nõudlikud ja mõistvad
CGI-s on Sille ja Liisa enam kui 20-liikmeliste tiimide eesotsas. “Alguses oli tunne, et kui tiim koosneb tehnilistest inimestest, peaksin ka ise läbi ja lõhki tehniline inimene olema, et meeskonnaga ühte keelt rääkida. Tegelikult tuleb aru saada, millised kompetentsid igal inimesel on ja missugust väärtust ta ettevõttele oma rollis loob ning sellest täiesti piisab,” leiab Sille.
Juhtidena kirjeldab neid mõlemat nõudlikkus, otsekohesus, aga ka mõistvus ja vastastikune usaldus. Mikromanageerimist nad ei salli. “Minu esimene eesmärk on luua oma meeskondadele tingimused, kus igaüks saab anda endast parima, oma töös õnnestuda. Mõni vajab palju suhtlust ja tuge, teine aga hindab privaatsust. Iga indiviidi eripäraga arvestamine on ülioluline,” usub Liisa.
Enesekindlus käsikäes empaatiaga
Kas on mingit tähtsust ka sel, et Liisa ja Sille on just naisjuhid? “Ma ei ole mitte kunagi mõelnud, et ma olen naine ja juht,” ütleb Sille. Meestelt ju ei küsi keegi, kuidas end meesjuhina selles rollis või olukorras tunnevad. Juht on juht.
“Tõde on see, et 90 protsendil kohtumistest olen ma ainus naine,” ütleb CGI Eesti õigustehnoloogia ja siseturvalisuse ärijuht Liisa Abel oma igapäevatööd IT-äris kommenteerides.
“Mida kõrgema astme kohtumine, seda vähem naisi on koosolekulaua taga. See on paraku väga tavapärane,” ütleb Liisa. Paljuski on see seotud sellega, et mehed on altimad kõrgetele kohtadele kandideerima. “Muidugi on ka teemad suhteliselt jõulised – täna olen juba ise poole jalaga kaitsetööstuses, otsides koos partneritega lahendusi riigikaitse digitaliseerimiseks, näiteks olukorrateadlikkuse ja kaitsevõime tagamiseks mitmekihilise õhutõrje ja drooniseire lahenduste kaudu,” räägib Liisa.
Enamasti ei tunne Liisa, et teda naisena kuidagi teisiti koheldaks. “Ma ise ei mõtle niimoodi. Olen loomult nii enesekindel, et minu jaoks ei ole mingit vahet. Tean oma võimeid, tunnen oma nõrkusi ja tugevusi. Tihtipeale käin kohtumisel ära ega isegi mõtle, et olin ainus naine ruumis,” ütleb ta. “Kui oled piisavalt enesekindel, võetakse sind ka meeste maskuliinses seltskonnas võrdsena,” nõustub Sille.
Küll aga on mõlemad märganud, et naiste puhul kiidetakse empaatilisemat ja vahetumat suhtlust ning vastaspoole paremat mõistmist. “See on meie tugevus, eriti läbirääkimistel,” kinnitavad mõlemad.
Elukool Ameerikast ja turvaline tagala
Kust on tulnud Sille ja Liisa julgus meestekeskses valdkonnas toimetada? Sille meenutab, et enesekindlust on tekitanud kodune kasvatus, kus range distsipliin ja nõudlikkus pani alati pingutama ja endast parima andma. “Kindlasti sain osa oma julgusest, kui käisin Ameerikas ukselt uksele raamatuid müümas. See oli niisugune elukool, et pärast seda ei tundu enam miski võimatu. Lisaks lävisin seal igapäevaselt väga edukate inimestega. See oli põhi, mis aitas julgeid samme ette võtta,” räägib ta.
Samuti on Sillet palju inspireerinud avalikkusest läbi käinud naisjuhid. “Ma ei ole kunagi pooldanud jõulist mitmekesisuse tekitamist ega karme kvoote, kõige paremini töötavad eeskujud,” usub ta.
Hiiumaa juurtega Liisa on lapsest peale endasse uskunud ja teadnud, et saab alati hakkama. “Mul on olnud ülitugev, jõuline ema eeskuju. Olen ka sealt õppinud, et naised saavad kõigega hakkama,” räägib Liisa.
Sama oluline on tugev taustsüsteem. “Selleks, et oleks võimalik teha samme tundmatusse, peab olema turvaline tagala. Juhiks kasvamisel on tegelikult ülioluline ka su partner. Oleme ausad, iga õhtu ei jõua me kell viis koju. Juhina tuleb ette nädalavahetusi, mis mööduvad töötades. Keerulistel perioodidel on väga oluline, et kodus on mõistev ja toetav kaaslane,” räägib Liisa, kes on ka väikese tütre ema.
“Mul on tunne, et kui naine on kauem tööl, tunneb ta rohkem süümepiinu kui mees,” lisab Sille, kellel on kolm last.
Julgus mõelda kastist välja
Kuidas sütitada samasugust julgust järgmise põlvkonna tüdrukutes ja noortes naistes? Sille ja Liisa nõustuvad, et pihta tuleb hakata varakult. “Peame mõtlema, mida kodus oma tütardega teeme – kuidas ja kuhu oma lapsi suuname. Mina olen oma tütrega juba esimesel Robotexil ära käinud,” räägib Liisa. “Jah, ta armastab ka laulda ja tantsida ja naudib savist voolimist nagu ilmselt iga teine väike laps, aga on olnud meie teadlik valik suunata ta juba väiksena tehnoloogia, ennekõike robootika juurde. Tulevikku vaadates on taolised oskused vältimatult vajalikud. On oluline, et laps saaks oma võimeid proovile panna väga erinevates valdkondades, nii õpib ta ka iseennast paremini tundma,” lisab Liisa.
CGI pakub noortele suvist praktikaprogrammi, kus saab end kogenud juhendajate käe all proovile panna. “Olen tänapäeva noortest vaimustuses. Mul on olnud õnn viimasest praktikaprogrammist juba kolm inimest värvata,” kiidab Sille. Ka tema arvates tuleks utsitada noori proovima erinevaid asju ja olla uudishimulikud. “Ainult proovides saab tegelikult aru, mis sobib ja mis mitte. Kui välja ei tule, said kogemuse võrra rikkamaks. See tunne, et sa pidevalt arened ja õpid uusi asju, on see, mis hoiab meid tööalaselt igapäevaselt ärksana,” usub Sille. “Ja see on hea tunne!”
