Deiwin Sarjas on 20-aastane noormees, kel tänaseks juba pisut rohkem kui kaks aastat töökogemust globaalses IT-ja äriteenuste firmas CGI. Üheks põnevaks sektoriks, milles Deiwin tegutseb on kosmos. Uurime lähemalt, kuidas koolipingist satelliite juhtima saab ning missugused on noore väljakutsed IT-maastikul.
Kuidas tegid erialavaliku just IT kasuks?
Olin varasemalt koolis IT-olümpiaadidel osalenud ning see valdkond tundus mulle väga põnev. Ega ma väga palju programmeerimisest ei teadnud aga midagi ikka, ise interneti kaudu otsisin lahendusi ja alles hiljem oskasin seoseid luua. Põhikooli ajal tegin ka pisut kodulehti. Lisaks oli meil koolis preemiapunktide jagamise süsteem, millele tegin protsessi lihtsustava programmi, varasemalt olen teinud ka Eesti ajalool põhineva miljonimängu – kõik see süvendas juba toona minus IT-huvi. Edasi hakati ka gümnaasiumis programmeerimist õpetama, kuid ma seal oluliselt juurde ei õppinud.
Napsasid töökoha juba gümnaasiumiõpingute vältel, kuidas see juhtus?
Olin kooli kõrvalt suviti töötanud ehitusel, kaks aastat tagasi kevadel mõtlesin, et teeks nüüd midagi muud. Esmalt panin oma CV kokku, mis küll sisaldas suhteliselt vähe kogemust. Seejärel saatsin CV-d hunnikute kaupa IT-firmadesse. Enam-vähem üks koht 10st vastas aga ka see polnud CGI (endise nimega Logica). Intervjuu toimus Tartus, kuna elasin sel ajal Viljandis, ööbisin sõbra juures. Sõbra isa juhtus olema toona Logica tegevjuht ning minu IT-alase töökoha otsingud tulid jutuks. Logicas oli tol hetkel vaja mobiilsete rakenduste ja kosmose meeskonda uusi inimesi. Nii õnnestus mul saada järgmisel päeval Tartus ühe intervjuu asemel kaks. Pärast intervjuud kosmosesektori juhiga tuli läbida ka testülesanne, mille samuti optimaalselt ära tegin. Testülesandes vajalikku Javat ma küll veel ei osanud, kuid lahendasin ülesande C++ kaudu ära ja tõlkisin ümber Javasse.
Mis sellest teisest kohast sai, kuhu algselt intervjuule läksid?
Ka sealt sain põhimõtteliselt pakkumise aga kuna ma polnud kunagi tööintervjuul käinud, ei läinud läbirääkimised just kõige paremini. Seal tehti mulle katseajaga pakkumine, mille palk oli suhteliselt väike, see mind muidugi ei heidutanud. Lisaks seati tingimus, et esimese kuu eest ma üldse palka ei saa ja siis vaatab edasi. Töösisu oli muidu enam-vähem sama aga CGI (toona nimega Logica) poolt pakutav kosmosetemaatika tundus põnevam ning kokkuvõttes kogu pakkumine oli parem.
Oled hetkel kosmosetiimis. Kuidas leida IT-valdkonnas konkreetne suund või on selles sektoris tööalane spetsialiseerumine pigem juhuslik kulg?
Pigem asjade juhuslik kulg. Minul oli toona valida kas mobiilsed rakendused või kosmos. Kosmos tundus põnevam!
Mida pead oma suurimaks töiseks kordaminekuks/põnevamaiks projektiks?
Hetkel olen osalenud ligikaudu seitsmes projektis. Esimeses projektis, millega tegelesin tuli luua satelliidi automatiseerimiseks uus keel.
Mina tegelesin täpsemalt käskude visualiseerimisega ehk käskude kuvamine erinevate ikoonidena, mida saab lihtsalt ja intuitiivselt ümber tõsta ning pärast tagasi koodiks teisendada. Kõige väljakutsuvam projekt on mul käsil praegu, kus meie arendatav programm peab hakkama saama väga suure hulga satelliidilt tulnud andmetega. Andmeid on nii palju, et tavapärased andmebaasid ning andmete protsessimise mudelid jäävad aeglaseks ning kasutusele tuli võtta hajussüsteemil põhinev lahendus. Põnev kogemus on ka hackathonist osa võtmine. Hackathon on meelelahutuslik, kuid samas reaalseid lahendusi pakkuv programmeerimise üritus. Esmakordselt osalesin sellisel üritusel mullu Inglismaal, kus formuleerisime meeskonnaga kinnisvaraveebi, mis näitas kui kaugel on lähim kool, pood jpm. Lisasime kuvatavale kaardile ka keskkonnaalase kihi, ehk satelliidi pildi kaudu saadud andmed piirkonna rohelisusest, saastatusest jms. Tänavu tegime CGI Eestis aset leidnud hackathoni raames Eesti esimesele kuupsatelliidile ESTCube-1 jälgimise ja tulevikus ka telemeetria lugemise äpi. Hetkel on veel rakendus testimisel.
Kuidas tajud infotehnoloogia tähendust ja vajalikkust ja kirjeldaksite oma sõnadega, millega on tegu.
Minu hinnangul on see maailma seletamine reeglite järgi. Arvuti teeb seda, mida ütled, mitte seda mida tahad. IT on üldiselt automatiseerimine.
Missugused on olulised programmeerija oskused ja isikuomadused?
Meeskonnaga tuleb hästi läbi saada ning tuleb huvituda sellest kuidas teised mõtlevad ja mida teevad. Lõpuks peab kood teiste koodiga kokku minema. Teised näevad vigu, mida sa võib-olla ise ei märka, seega on suhtlus väga oluline. Olen kuulnud, et kui ülikoolis seletatakse õpilastele rekursiooni tähendust, siis sellest arusaamise alusel on võimalik üsna täpselt ennustada, kellest saab programmeerija ning kellest mitte.
Oled juba karjääriredelil, kuid otse koolipingist. Missugused on sinu tuleviku väljavaated, pead vajalikuks õpinguid ülikoolis jätkata?
Teadmiste osas täiendada on ennast koguaeg vaja ja sellega ma ka pidevalt tegelen. Üritan ka kasutada tehnoloogaid, millest ma midagi veel ei tea. Ülikoolile ma kindlalt „ei“ ei ütle, kuid vaatan äkki järgmisel aastal on konkreetne huvi tekkinud.
Allikas: IT-uudised
Triin Ahonen
CGI Eesti AS
