Eesti saamine Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmeks on kõigest paari sammu kaugusel. Nii ettevõtted kui ka teadus saaksid uue tõuke.
Pärast taasiseseisvumist ei toimunud Eesti kosmosevaldkonnas kümmekonna aasta jooksul peaaegu midagi. 2015. aastal astutakse aga 4,2 miljardi eurose eelarvega Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks. Meist saab selle pundi esimene mikroriik.
Kui Eesti kosmosevaldkonna emaks võib pidada Ene Ergmad, siis isaks kindlasti EAS-i kosmosebüroo juhti Madis Võõrast. Tema hinnangul võidavad kosmoseagentuurist väga palju nii Eesti ettevõtted kui ka teadus.
„Ühe asja teen kohe selgeks. Eestis ei ole kosmosetööstust. Seda on aeg-ajalt püütud nii näidata, aga meil ei toodeta midagi otseselt kosmosele. Valdkond on aga nii lai, et sinna sisse mahub kogu Eesti kõrgtehnoloogiline tööstus tervikuna ära. Kindlasti ei ole seda muret, et me ei leia endale seal kohta,” kommenteeris Võõras.
Tema sõnul on Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmeks saamine olnud Eesti jaoks pikk protsess. Teekond algas 2007. aastal, kui riigi ja agentuuri vahel sõlmiti üldine leping: oleme sõbrad, räägime ja vahetame infot. Sel ajal ei pidanud Eesti agentuuri tegemistesse sentigi panustama. Lõpus tehti audit, mis näitas, et Eesti ettevõtetel ja teadusel on Euroopale midagi pakkuda. Sõlmiti teise taseme leping ja nüüd tuli Eestil ka rahakotirauad avada – 1,2 miljonit eurot aastas viie aasta jooksul. Leping sõlmiti 2010. aastal ja see saab läbi järgmise aasta septembris.
Riigi makstud raha tuleb aga ringiga Eesti ettevõtetele tagasi. Viimase nelja aastaga on eestlaste osavõtul alustatud 27 projekti. Tõsi, viimaseid lepinguid veel sõlmitakse.
„Periood on näidanud, et tasub proovida täisliikme staatust. Agentuur tegi eelmisel kuul siin taas tehnilise hindamise, kus intervjueeriti 20 Eesti ettevõtte ja kaheksa ülikoolide instituudi esindajat. Raport on juba valmis ja see oli Eesti osas väga positiivne. Meil on olemas nii tehniline, tehnoloogiline, teaduslik kui ka organisatoorne võimekus olla agentuuri liige,” rääkis Võõras.
Aasta pärast on uks lahti
Nüüd seisabki Eesti Euroopa kosmoseagentuuri ukse lävel. Vaja on veel agentuuri liikmete konsensuslikku otsust ja Eesti valitsuse jah-sõna. Kogu loole paneb punkti see, kui riigikogu ratifitseerib lepingu. Võõras usub, et sellega võiks ühele poole saada hiljemalt 2015. aasta septembris.
Täisliikmelisus tähendab Eesti jaoks seda, et meie ettevõtted ja teadusasutused saavad osaleda Euroopa kosmoseagentuuri projektides. Riik peab igal aastal agentuuri kassasse andma kaks kuni kolm miljonit eurot, mis siis omakorda hangete võitudena Eesti ettevõtetele tagasi peaks tulema.
Projektid jagunevad kaheks: kohustuslik programm, kuhu Eesti panustab veidi alla miljoni euro, ja valikprogrammid, kuhu võiksime agentuuri hinnangul panna kaks korda rohkem raha ehk veidi alla kahe miljoni euro.
„Siin on üks oluline punkt. Nimelt kehtib Eestile alguses kuueaastane uue liikme periood. See tähendab põhimõtteliselt seda, et sel perioodil saame suure osa kohustuslike programmide tellimustest otse Eestisse,” täpsustas Võõras. Elu näitab, et uued liikmed ei pruugi vanade liikmetega konkureerides edukalt läbi lüüa, sest kogemusi on vähe.
Eestit huvitavad kohustusliku programmi teemad ja projektid on vaja veel selgeks arutada, aga valikprogramm on meil paigas. Eesti tugevus peitub tehnoloogia arendamises ja Maa kaugseires. Neis valdkondades on meil piisavalt haritud töötajaid ja ka teadust. Võõra sõnul ongi nüüd praktiliste rakenduste aeg. Ka EAS-i kosmosebüroo jälgib tähelepanelikult, mis Eesti tehnoloogiamaastikul toimub. Neil on nimekiri ligi 500 ettevõttest, kes võiksid mingil moel valdkonnast huvitatud olla.
Võiks arvata, et kõik, mis kosmosetehnoloogiasse puutub, toob sisse meeletult raha, aga Madis Võõra sõnul on tegu siiski nišiäriga ja see ei saa kunagi suureks turuks. Siiski ei tohiks kosmoseagentuuri puudutavat kitsalt vaadata.
„Asi on kavalam, kui alguses tundub. Kosmoseagentuuriga projektide tegemine annab igale ettevõttele kvaliteedimärgi. Igat firmat ei võeta jutule. Kui oled mõnes projektis osalenud, siis on uks sinu ees avatud ja sa saad teha töid ka mujale.”
Võõras toob näiteks üle-eelmisel nädalal Eestit väisanud Airbus Grupile kuuluva Airbus Defence and Space’i, väga olulise kosmosetööstuse ettevõtte. Nad tulid siia, et saada teada, mida Eesti ettevõtted võivad neile pakkuda. Airbus on ka üks Euroopa kosmoseagentuuri olulisemaid partnereid, kes paneb satelliite kokku ja müüb neid agentuurile.
„Airbusi inimesed kinnitasid seda, mida me isegi juba väga hästi teame: mahuäris me konkurentsivõimelised ei ole. On olemas sobiv toode, aga me ei suuda seda piisavas koguses toota. Õnneks on aga palju ka selliseid teemasid, kus maht ei ole tähtis. Näiteks tarkvaraarendus ning uurimis- ja arendustööd. Siin on Eesti ettevõtete võimalus,” tõi Võõras esile. „Kosmoseeksport ei saa meil kunagi olema sadades miljonites, aga see avab meie ettevõtete jaoks uksi,” täiendas ta.
Euroopa kosmoseagentuur on iseseisev organisatsioon, mis tegeleb projektijuhtimisega ja ostab teenust sisse Euroopa ettevõtetelt. Euroopa Liidu palavalt armastatud konkurentsipõhimõtted siin ei kehti ja seda on agentuurile ka ette heidetud. Nimelt tagab organisatsioon, et iga liikmesriik saaks vähemalt oma rahalise panuse väärtuses tellimusi. Asi on viidud lausa selleni, et kui riigi ettevõtted ei suuda viie aasta jooksul saavutada tagastuskoefitsenti, siis korraldab agentuur suunatud pakkumisi, et garanteerida tagastus vähemalt 80% ulatuses. Seega saavad kõikide riikide ettevõtted potist kindlasti osa. Euroopa Liidu poliitika on teine: kõik peab olema lõpuni avatud. Võetakse odavaim pakkumine.
Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vahel käib praegu tihe arutelu, sest nende koostööleping lõpeb 2016. aastal. Kaks suurt ja olulist projekti seisavad aga sellest kõigest eraldi. Need on Euroopa oma sõltumatu positsioneerimissüsteem Galileo ja Maa kaugseire programm Copernikus, mille lepingud kestavad 2020. aastani.
„Seega peavad kosmoseagentuur ja Euroopa Liit ka edaspidi hästi läbi saama. Küll saavutatakse kokkulepe ka järgmiseks perioodiks. Mida rohkem me erinevates institutsioonides oleme, seda parem meie ettevõtetele. Meie NATO-liikmelisus tähendab ju ka seda, et tööd saavad meie kaitsetööstuse ettevõtted.”
Eesti tehnoloogiaettevõtted vaatavad kosmose poole
Euroopa kosmoseagentuuri uks on varsti valla. Sajad Eesti ettevõtted on seda aastaid oodanud.
Euroopa kosmoseagentuuriga liitumine muudab paljude Eesti ettevõtete elu. Eestlased on põnevaid kosmoseprojekte juba teinud – meenutagem kasvõi ESTCube-1te –, kuid agentuuri ukse avanedes laieneksid võimalused veelgi.
Ettevõte CGI ei ole küll Eestist pärit, kuid firma siinse haru suurus on aukartust äratav: koguni 170 kõrgtehnoloogia spetsialisti. Tartus tegutsevas kontoris on neil oma kümmekonna liikmega kosmosemeeskond.
„CGI Eesti üksus on kosmoseprojektides tegev olnud alates 2010. aasta lõpust. Siin töötab kümmekond spetsialisti ja suurem osa tööst on seotud missioonidega opereerimisega. Siia alla kuuluvad näiteks missioonijuhtimissüsteemid, telemeetria arhiivid, side ja süsteemide turvalisus ning palju muud,” ütles CGI Eesti kosmosemeeskonna juht Andreas Sisask. Süsteemide ring, millega ettevõttes tegeletakse, laieneb tema sõnul pidevalt.
Üks CGI ja ka selle Eesti haru projekt on olnud Euroopa Liidu Galileo navigatsioonisatelliitide juhtimistarkvara loomine. Tartu ülikooliga koostöös valmis siin täiesti uus veebipõhine missiooni juhtimise tarkvara kuupsatelliitidele, mida kasutatakse Eesti esimese missiooni ESTCube-1 juhtimiseks.
Sisaski sõnul on kosmoseprojektides osalemine olnud Eesti harule keeruline protsess ja seepärast oodatakse väga aega, mil Eesti saab kosmoseagentuuri täisliikmeks.
„Oleme selleks juba mõnda aega valmis ja ootame suure huviga. Nelja aasta jooksul oleme toimetanud Eestisse märkimisväärses ulatuses valdkonna teadmist, mille rakendamisega probleeme ei ole. Liikmelisuse puudumine on teinud kogemuse omandamise protsessi meie jaoks keeruliseks, sest inimesed on pidanud selleks tööd tegema teistes meie üksustes Saksamaal ja Suurbritannias. Piirangu kadumisega muutuvad paljud aspektid meie jaoks lihtsamaks ja CGI Eesti saab ettevõttena iseseisvalt Euroopa kosmoseagentuuri projekte realiseerida,” märkis Andres Sisask.
Kahepoolne kasu
CGI on kosmosevaldkonna globaalne ettevõte, kus tegeletakse missioonidega opereerimise, Maa kaugseire ja navigatsiooniteenusega.
Ettevõttes loodud tarkvara opereerib üle 150 satelliitmissiooniga ning firma kliendid on peale Euroopa kosmoseagentuuri ka paljud rahvuslikud agentuurid ja satelliitide kommertsoperaatorid.
Tanel Saarmann,
EPL Ärileht, 02.12.2014
