Tehnoloogia- ja IT-sektoris on märgatav sooline kallutatus, mis seisneb selles, et see valdkond on enamasti meeste päralt. CGI puhul ei ole see aga ilmtingimata tõsi. CGI palkab igal aastal üha rohkem naisi, kelle hulgas on palju säravaid tähti. Üks neist on meie vanemarendaja Helena. Helena õppis Tartu Ülikoolis informaatikat (BSc) ja on töötanud CGI-s juba peaaegu neli aastat.
Kellena sa töötad?
Praegu töötan vanemarendajana ühe GIS valdkonna projekti kallal, mille raames arendame Eesti põllupidajate jaoks rakendust, mis võimaldab neil lihtsalt ja kiiresti toetusi taotleda. Samuti olen Tartu Ülikoolis õppeassistent ning olen viimased neli aastat õpetanud automaatide, keelte ja translaatorite kursust.
Millisest tööst sa lapsena unistasid?
Mul ei olnud lapsena kunagi kindlat mõtet, kelleks ma suurena saada tahan. Mäletan ainult seda, et millalgi tahtsin astronaudiks saada, aga ainult sellepärast, et see tundus lahe.
Isegi keskkoolis ja ülikoolis ei olnud mul veel õrna aimugi, mida ma teha tahan, ning kui aeg oli eriala valida, siis viskasin põhimõtteliselt lihtsalt kulli ja kirja.
Ma teadsin, et mulle meeldib matemaatika ja loogika, mistõttu mulle öeldi, et informaatika tundub mõistlik – mul polnud tol ajal aimugi, mida programmeerimine tähendab –, aga millegipärast kaalusin ka hambaarsti eriala. Ütleme lihtsalt nii, et ma tegin õige otsuse.
Kas sulle tundub, et oled pidanud rohkem pingutama kui sinu meeskolleegid, et karjääriredelil edasi liikuda?
Ma ei ole kunagi tundnud, et suudaksin vähem või et mulle vaadatakse ülevalt alla lihtsalt seetõttu, et ma olen naine.
Sellest ajast, kui hakkasin informaatikat õppima, olen alati tundnud end teistega võrdsena ja et infotehnoloogia on minu ala. Ma tõesti tunnen, et mind hinnatakse minu töötulemuste, mitte soo järgi.
Muidugi on IT valdkonnas ikka veel rohkem meesspetsialiste, aga kui aus olla, siis ma ei pane seda oma igapäevaelus tähele. Õnneks muutub meeste ja naiste tasakaal siin aasta-aastalt paremaks. Nii et kui hästi läheb, siis jääb hirm, et sind arvustatakse ainult sellepärast, et oled IT vallas tegutsev naine, peagi minevikku.
Mis on parim erialane nõu, mis sulle iial antud on?
Kui ma nooremarendajana CGI-ga liitusin, oli meie projektijuht üks tõeliselt imeline Soome kolleeg. See ei ole otseselt nõuanne, aga kui ma sain arendajana esimese ülesande, mis osutus üpris suureks peavaluks, siis ta ütles rahulikult: „Mõnikord on halbu päevi, mõnikord paistab päike.“ See oli nii lihtne mõte, aga see töötas. Kasutame sõpradega seda ütlust ikka veel, kui meil raske on. Iga päev ei saa olla suurepärane ja täis saavutusi ning mõnikord programmivead lihtsalt ei lahene. Järgmine päev on siis loodetavasti päikesepaistelisem.
Mis sind iga päev innustab?
Mind motiveerivad eduelamused ja õnnestumised, aga ka meie meeskond.
Õhin, mis tekib, kui oled loonud täiesti uue funktsiooni või parandanud hästi tüütu programmivea, on väärt iga minutit ja tundi, mille oled sellesse panustanud. Aga see tunne on veelgi parem, kui on ka tõeliselt imeline meeskond, kellega edu jagada.
Kui on käsil projekt, mis on ühtaegu huvitav ja keeruline, ning meeskond, kellega koos kõigile katsumustele vastu seista, tunnen, et olen tõesti õnnega koos.